JA LÄHMEGI! - Erasmus+ õpiränded Pärnu Vana-Sauga Lasteaias
Oleme saanud selleks õppeaastaks Erasmus+ rahastuse, et korraldada õpirändeid kolme sihtriiki: Horvaatiasse, Saksamaale ja Maltale. Eesmärgiks on sealsete lasteaedade ja nende töökorralduse ning põnevate praktikatega tutvumine, uute kogemuste ja kontaktide saamine ning kõige selle oma igapäevatöösse integreerimine.
Esimene õpiränne Horvaatiasse, Zagrebisse läheb käima juba 26.novembril, kus meid võõrustab lasteaed Jarun. Selles õpirändes saavad osaleda 4 õpetajat, 1 õpetaja abi ja direktor.
Hoiame teid oma tegemistega kursis, kui õpiränne alanud on.
Erasmus+ 2024/2025 õpiränded Pärnu Vana-Sauga Lasteaias:
- Horvaatia 26.11.2024 - 02.12.2024
- Saksamaa 16.02.2025 - 22.02.2025
- Malta 06.04.2025 - 13.04.2025
I ÕPIRÄNNE: HORVAATIA, ZAGREB (26.11-02.12.2024)
Horvaatia pealinnas Zagrebis võttis meid vastu lasteaed Jarun koos direktor Snježana Vusić-Kodvanjga, kes tutvustas meile Jaruni lasteaia erinevaid hooneid – nimelt on nende lasteaial kokku 7 maja. Iga maja oli omanäoline, kuid neil kõigil olid muidugi ka ühised läbivad jooned. Enim veetsime aega kõige uuemas hoones, peamajas.
Vastuvõtt oli äärmiselt soe ning külalislahkus piiritu. Vanemad lapsed tervitasid meid lausa eesti keeles („Tere tulemast“). Oli näha ja tunda, kuidas meid on pikalt oodatud ning selleks puhuks erinevaid ettevalmistusi tehtud – nii eesti keelsete plakatite, kui armsate kingituste näol.
Õppejuht Kristina Martinko tutvustas meile Horvaatia haridussüsteemi ja õppekava. Arutlesime ja võrdlesime Horvaatia ning Eesti alusharidust ja õpetajate töökorraldust. Leidsime palju erinevusi ja sarnasusi – näiteks on ka Horvaatias suur õpetajate puudus, kuid õpetajate töötunnid on riigiti siiski erinevalt reguleeritud. Horvaatia lasteaiaõpetajal on üldine tööaeg nädalas 40 tundi, millest 27,5h on kontakttunnid ning ülejäänud aeg jääb koosolekuteks, vestlusteks, dokumentatsiooniks jne. Veel saime üllatuda, et Horvaatia lasteaedades viiakse lapsed lasteaeda juba ühe aastaselt ning kooliteed alustatakse kuueselt.
Jaruni lasteaias toimub ühe korra kuus õpetajatele töötuba, millest ka meie osa saime. Töötuba viib läbi nende psühholoog Minja Vukadinović ning seekordseks teemaks oli „Erivajadusega lapsed: elu mäng“.
Lasteaias viibitud päevade jooksul saime osa mitmest ettekandest nagu näiteks: „Lasteraamatud surmast ja leinast“ (Ana Maria Švec), „Lugemine ja probleemilahendus“ (Valerija Landsky), „Õppetöö Bee-Bottidega“ (Martina Budrović, Ina Duraš), „Kasvades koos“ (Minja Vukadinović). Erinevaid teemasid esitlesid nende enda lasteaia õpetajad, töötajad.
Enim meeldis meie õpetajatele just rühmategevuste vaatlus. Saime tutvuda erinevate rühmade ja nendes rühmades esinevate eripäradega – kuidas õpetajad erivajadusega lapsi rühmatöösse kaasavad. Rühmades esines nii tervisega seotud eripärasid, vaimseid ja füüsilisi erivajadusi ning käitumis- või suhtlemisprobleemidega lapsi. Välja tasub tuua, et ühes nende majas oli eraldi inglise keele rühm, kuhu kuulusid peamiselt lapsed, kelle kodune keel pole Horvaatia keel. Veel on nende lasteaial eraldi Montessori maja, milles toimetab ainult üks rühm; ka peamajas on üks Montessori sõimerühm – selle eest maksab lapsevanem lisatasu.
Rühmavaatlustest jäi silma, kui palju lapsed teevad ise endale mänguasju ja –vahendeid. Palju kasutati looduslikke materjale ja pappi (nt pappkarbid). Üheskoos on värvitud erinevaid pappkaste, lõigatud sisse vajalikke auke ja avasid ning karpidest on valminud uhked ehitised, autorajad, sillad ja palju muud vahvat. Veel kasutati mängu- ja õppevahenditena puuoksi, kastaneid, tammetõrusid, kive jms looduslikku. Õpetajad rääkisid, et laps hoiab ise tehtud vahendeid palju hoolikamalt tervena ning ei juhtu just väga tihti, et midagi rühmas katki läheb. Plastikmänguasju oli rühmades vähe, sest enamasti ei soovinud lapsed nendega mängida, vaid valisid mängutegevuseks käsitsi valmistatud vahendid. Lapsed olid rühmas väga iseseisvad, kannatlikud ja vaiksed. Kõik leidsid endale ise tegevuse ja mängu, õpetaja ei pidanud kordagi lastele erilisi korraldusi jagama, ka koristamine toimus väga loomulikult.
Oli märkimisväärne kuulda, kui palju teevad lasteaed ja õpetajad lastevanematega koostööd. Alates vanematele korraldatavatest töötubadest kuni ühiselt jõulukaunistuste meisterdamiseni. Lastevanemate kaasamist lasteaia- ja/või rühmategevustesse võiks kindlasti ka meie lasteaias rohkem olla, mis eeldaks muidugi tihedat koostööd ja suhtlust lastevanematega ning lastevanemate poolt ka suuremat aktiivsust.
Õpirändel osalejad jäid nähtu ja kogetuga väga rahule. Tunneme, et eesmärgid said täidetud ning mõnigi näpunäide ja idee sai Vana-Sauga Lasteaeda kaasa võetud. Loodetavasti jätkub koostöö ja suhtlus Jaruni Lasteaiaga – meie juba ootame taaskohtumist!
Suur-suur aitäh, Jaruni Lasteaed!
II ÕPIRÄNNE: SAKSAMAA, WALDKIRCH (16.02-22.02.2025)
III ÕPIRÄNNE: MALTA (6.-12.04.2025)
Õpirände eesmärgiks oli tutvuda kohaliku haridussüsteemiga ning saada inspiratsiooni eelkõige õuesõppe rakendamiseks varajases hariduses. Meid võttis vastu St. Joseph Mater Consilii Schoolis (4-12 a. tütarlaste kool), direktor Kenneth Vella (suursaadik Eestis ja Soomes). Seal tutvustati meile Malta haridussüsteemi, mis jaguneb neljaks etapiks: eelkool 4-5a, algharidus 5 -7a, keskharidus 11-16a ja kolmanda taseme haridus.
Malta on kakskeelne riik (malta ja inglise keel). Õppetöö toimus enamasti inglise keeles, kuid õpiti ka malta ning araabia keelt. Maltal on riiklikud-, era- ja kirikukoolid. Riigi- ja kirikukoolides on haridus tasuta. Koolikohustus algab 5. eluaastast, kuid tasuta lasteaeda pääsevad kõik alates 3. eluaastast.
Saime töövarjutada kahes erinevas koolis. Üks oli riigikool Marsa Lorenzo Balbi Primary School ja teine moslemikool Mariam Albatool School, kus vanematel tuli maksta õppemaksu. Mõlemas koolis asusid 3-4 ja 4-5 aastaste laste klassid koolimaja esimesel korrusel. Laste arv klassis oli 9 - 13. Töötajaid vastavalt üks või kaks. Riigikoolis vähem, moslemikoolis õpi- või käitumisraskustega lastel tugiisikuid rohkem. Mõnes klassis nägime nelja täiskasvanut. Meie külastatud koolides oligi näha, et õppetöö alates kolmandast eluaastast toimus juba nagu koolis. Lapsed istusid väga palju laua ääres ja igas klassiruumis oli suur puutetundlik ekraan, kust erinevat õppematerjali ja ka niisama youtube`i videosid ette mängiti. Laste vaba- või oma juhitud mängu meil ei õnnestunud näha. Klassiruumid olid väikesed: mahutades kolm lauda, õpetaja laua ja mõned riiulid. Kuigi ruumi oli napilt, olid kõik võimalikud kohad ära kasutatud asjade hoiustamiseks. Klassiruumides olid välja pandud laste joonistused ja meisterdused. Seintel oli palju visuaalset materjali. Koolides toitlustamist ei toimu ning lastel olid kaasas oma toidukarbid kodust võetud toiduga. Garderoobe koolides ei ole, riided ja kotid on klassis toolileeni küljes või ukse taga nagis. Lapsed kannavad kooli logoga koolivormi, igapäevane vorm on dressid. Lõunaund ei magatud ning koolipäev lõppes 14.00 ajal. Lisatasu eest oli võimalik ka vajadusel kauemaks koolimajja jääda ja selleks olid eraldi inimesed. Õpetaja tööpäev kestis 6h. Moslemikoolis lõppes koolipäev reedeti kell 11.45. Suvevaheaeg on pikk, lapsed tulevad tagasi kooli septembri keskel. Õppeaasta jooksul on vaheajad kõigil lastel. Mõlemas koolis tehti tegevustest palju pilte ja jälgiti, et iga laps jääks pildile. Õpetaja saadab nädala lõpus vanematele esitluse/kokkuvõtte tehtud toimetustest.
Sel päeval, kui meie olime vaatlejad riigikoolis, oli seal üle kooli pidžaamapäev ja raamatunädal. Mitmel korral loeti lastele ette mega suuri raamatuid ja näidati pilte. Õppetegevusi viidi läbi ühes grupis, kõigile lastele olid vajalikud vahendid teisaldatavatele tegelusalustele valmis pandud. Kuna saabumas olid ülestõusmispühad, siis meisterdasid lapsed jäneseid, joonistasid ja värvisid mune, õppisid tähti (harjutasid kirjutamist näpu ja pulgaga kineetilisele liivale). Nägime ka malta keele tundi, mille viis läbi eraldi malta keele õpetaja. Klassiõpetajal oli sel ajal puhkepaus.
Moslemikoolis võttis meid vastu kooli direktor, kes tutvustas tervet kooli ja kõiki töötajaid. Ta rõhutas, et nende kooli eesmärk on õpetada moslemitele kannatlikkust, vaimsust, alandlikkust. Varustada õpilasi oskustega ja teadmistega, mis on vajalikud nende arenguks laiemas kogukonnas, samal ajal jäädes truuks oma islami väärtustele. Lõppes just ramadaani aeg ja sel puhul pakuti lastele palju erinevat toitu - pitsat, pirukaid jm. Palju toitu rändas prügikasti.
Kuigi meie ootuseks oli näha rohkem praktilist õuesõppe rakendamist, siis tegelikkuses jäi see aspekt tagasihoidlikuks. Õueala oli meie mõistes kesine, kuna puudus rohelus ja võimalused õuesõppeks. Malta linnad on väga täis ehitatud ja pinnas on kivine. Riigikoolis oli õuealaks eraldatud kooli hoovist nurgake, mis oli kaetud kunstmuruga, õuevahendid olid kõik plastikust. Korraga sai seal viibida üks klass ning õues viibimise aeg tuli teiste klassidega kokku leppida. Moslemikoolis eraldi õueala polnud, oli kivine ilma vahenditeta kooliõu. Ühel päeval lahutas seal laste meelt kostümeeritud tegelane, kes tegi erinevaid seebimulle.
Kuigi õuesõppe alane kogemus ei olnud nii sisuline, kui lootsime, pakkus visiit väärtuslikku võrdlusmaterjali, andis ülevaate Malta hariduskultuurist üldisemalt ning aitas mõista, kui erinevalt võivad riigid tõlgendada ja rakendada pedagoogilisi suundi. Lisaks tutvusime kohalike vaatamisväärsuste ja eluoluga. See annab meile võimaluse oma praktikaid Eestis teadvustada ja täiendada.