JA LÄHMEGI! - Erasmus+ õpiränded Pärnu Vana-Sauga Lasteaias
Oleme saanud selleks õppeaastaks Erasmus+ rahastuse, et korraldada õpirändeid kolme sihtriiki: Horvaatiasse, Saksamaale ja Maltale. Eesmärgiks on sealsete lasteaedade ja nende töökorralduse ning põnevate praktikatega tutvumine, uute kogemuste ja kontaktide saamine ning kõige selle oma igapäevatöösse integreerimine.
Esimene õpiränne Horvaatiasse, Zagrebisse läheb käima juba 26.novembril, kus meid võõrustab lasteaed Jarun. Selles õpirändes saavad osaleda 4 õpetajat, 1 õpetaja abi ja direktor.
Hoiame teid oma tegemistega kursis, kui õpiränne alanud on.
Erasmus+ 2024/2025 õpiränded Pärnu Vana-Sauga Lasteaias:
- Horvaatia 26.11.2024 - 02.12.2024
- Saksamaa 16.02.2025 - 22.02.2025
- Malta 06.04.2025 - 13.04.2025
I ÕPIRÄNNE: HORVAATIA, ZAGREB (26.11-02.12.2024)
Horvaatia pealinnas Zagrebis võttis meid vastu lasteaed Jarun koos direktor Snježana Vusić-Kodvanjga, kes tutvustas meile Jaruni lasteaia erinevaid hooneid – nimelt on nende lasteaial kokku 7 maja. Iga maja oli omanäoline, kuid neil kõigil olid muidugi ka ühised läbivad jooned. Enim veetsime aega kõige uuemas hoones, peamajas.
Vastuvõtt oli äärmiselt soe ning külalislahkus piiritu. Vanemad lapsed tervitasid meid lausa eesti keeles („Tere tulemast“). Oli näha ja tunda, kuidas meid on pikalt oodatud ning selleks puhuks erinevaid ettevalmistusi tehtud – nii eesti keelsete plakatite, kui armsate kingituste näol.
Õppejuht Kristina Martinko tutvustas meile Horvaatia haridussüsteemi ja õppekava. Arutlesime ja võrdlesime Horvaatia ning Eesti alusharidust ja õpetajate töökorraldust. Leidsime palju erinevusi ja sarnasusi – näiteks on ka Horvaatias suur õpetajate puudus, kuid õpetajate töötunnid on riigiti siiski erinevalt reguleeritud. Horvaatia lasteaiaõpetajal on üldine tööaeg nädalas 40 tundi, millest 27,5h on kontakttunnid ning ülejäänud aeg jääb koosolekuteks, vestlusteks, dokumentatsiooniks jne. Veel saime üllatuda, et Horvaatia lasteaedades viiakse lapsed lasteaeda juba ühe aastaselt ning kooliteed alustatakse kuueselt.
Jaruni lasteaias toimub ühe korra kuus õpetajatele töötuba, millest ka meie osa saime. Töötuba viib läbi nende psühholoog Minja Vukadinović ning seekordseks teemaks oli „Erivajadusega lapsed: elu mäng“.
Lasteaias viibitud päevade jooksul saime osa mitmest ettekandest nagu näiteks: „Lasteraamatud surmast ja leinast“ (Ana Maria Švec), „Lugemine ja probleemilahendus“ (Valerija Landsky), „Õppetöö Bee-Bottidega“ (Martina Budrović, Ina Duraš), „Kasvades koos“ (Minja Vukadinović). Erinevaid teemasid esitlesid nende enda lasteaia õpetajad, töötajad.
Enim meeldis meie õpetajatele just rühmategevuste vaatlus. Saime tutvuda erinevate rühmade ja nendes rühmades esinevate eripäradega – kuidas õpetajad erivajadusega lapsi rühmatöösse kaasavad. Rühmades esines nii tervisega seotud eripärasid, vaimseid ja füüsilisi erivajadusi ning käitumis- või suhtlemisprobleemidega lapsi. Välja tasub tuua, et ühes nende majas oli eraldi inglise keele rühm, kuhu kuulusid peamiselt lapsed, kelle kodune keel pole Horvaatia keel. Veel on nende lasteaial eraldi Montessori maja, milles toimetab ainult üks rühm; ka peamajas on üks Montessori sõimerühm – selle eest maksab lapsevanem lisatasu.
Rühmavaatlustest jäi silma, kui palju lapsed teevad ise endale mänguasju ja –vahendeid. Palju kasutati looduslikke materjale ja pappi (nt pappkarbid). Üheskoos on värvitud erinevaid pappkaste, lõigatud sisse vajalikke auke ja avasid ning karpidest on valminud uhked ehitised, autorajad, sillad ja palju muud vahvat. Veel kasutati mängu- ja õppevahenditena puuoksi, kastaneid, tammetõrusid, kive jms looduslikku. Õpetajad rääkisid, et laps hoiab ise tehtud vahendeid palju hoolikamalt tervena ning ei juhtu just väga tihti, et midagi rühmas katki läheb. Plastikmänguasju oli rühmades vähe, sest enamasti ei soovinud lapsed nendega mängida, vaid valisid mängutegevuseks käsitsi valmistatud vahendid. Lapsed olid rühmas väga iseseisvad, kannatlikud ja vaiksed. Kõik leidsid endale ise tegevuse ja mängu, õpetaja ei pidanud kordagi lastele erilisi korraldusi jagama, ka koristamine toimus väga loomulikult.
Oli märkimisväärne kuulda, kui palju teevad lasteaed ja õpetajad lastevanematega koostööd. Alates vanematele korraldatavatest töötubadest kuni ühiselt jõulukaunistuste meisterdamiseni. Lastevanemate kaasamist lasteaia- ja/või rühmategevustesse võiks kindlasti ka meie lasteaias rohkem olla, mis eeldaks muidugi tihedat koostööd ja suhtlust lastevanematega ning lastevanemate poolt ka suuremat aktiivsust.
Õpirändel osalejad jäid nähtu ja kogetuga väga rahule. Tunneme, et eesmärgid said täidetud ning mõnigi näpunäide ja idee sai Vana-Sauga Lasteaeda kaasa võetud. Loodetavasti jätkub koostöö ja suhtlus Jaruni Lasteaiaga – meie juba ootame taaskohtumist!
Suur-suur aitäh, Jaruni Lasteaed!