Milleks ERASMUS+ õpiränded?

Eks ikka selleks, et võrrelda võrreldamatut ja leida igast õpirändest midagi, mis aitab oma lasteaia keskkonda ja tööd paremaks muuta.

Olen tänulik kolleegidele Pärnu linna Koolieelsete Lasteasutuste Juhtide Ühingust, et mul võimaldati osa saada kahest õpirändest. 20.-24.04. Norra Kuningriigis ja 18.-22.05 Austrias.  

20.-24.04. Norras viibisime Kongsbergi linna lasteaedades.  

Linn ise asub looduskaunilt kahel pool kärestikulist jõge. Tuntud kunagiste hõbedakaevanduste ja mündivermimise koja ning tänapäeval relvatehase poolest. Lasteaedu kokku 24, millest 7 munitsipaal ja 17 eraomanduses.  

Meie õpirände esimesel ja viimasel päeval kohtusime meid võõrustanud lasteaedade juhtidega ning nemadki võtsid parima meie õpirändest. Esimesel päeval tegime rühmatööd, kus selgitasime välja, mis on Eesti ja Norra alushariduses sarnast, mis erinev. Kõige suurem erinevus on lasteaedade suurus – 6-rühmalist peetakse juba suureks lasteaiaks. Erinevalt Eestist on Norras riiklikult reguleeritud lapsevanema tasu ja maksmise periood: tasu on 1200 norra krooni kuus ja vanem maksab 11 kuu eest. 12. kuu eest peab võimaldama lapsele puhkust, millest 3 nädalat peab olema järjest. Lasteaiatasu määr ja maksmise kord  kehtib võrdselt nii era- kui munitsipaal lasteaedadele ja vanema käest midagi lisaks küsida pole lubatud. Õigus lasteaiakohale tekkib lapse 1-a. saades.  

Sarnane on mõlemas riigis elanikkonna vananemine ja sündimuse vähenemine, mille tulemusena jääb lasteaiakohti üle…

Viimasel õpirände päeval tagasisidet küsides soovisid võõrustajad teada, mida võtame nende lasteaedadest kaasa ja mida teeksime teisiti. Lihtne oli öelda, mida teeksime teisiti – laste toitlustamine! Kongsbergis ei pakuta lasteaias üldjuhul sooja toitu, lapsed on oma toidukarpidega või tehakse lõunaks lastele võileiba. Sooja toitu söövad lapsed õhtul kodus koos perega.

Mida võtame kaasa:  

• Kõikidel töötajatel olid vöö peal piktogrammid, mis aitavad lapsel suhelda, kui sõnu pole.  
• Õpetajad kasutavad rääkides, lauldes ja suheldes viipeid/žeste, mis aitavad lapsel olla tegevustes tähelepanelik ja lihtsustavad arusaamist, kui keel/kõne pole veel piisavalt selge.
• Tugiteenused olid koondatud omavalitsuse haldusalasse ja kõik lasteaiad olid kaetud erispetsialistude teenustega – kui vanem ka ei nõustu, et tema last uuritakse või jälgitakse, said sellekohast nõustamist kõik lapsega tegelevad töötajad. 

Üsna tõenäoliselt leidis iga osaleja ka midagi täiesti oma asutuse tarvis – töökorralduslikke lahendusi,  õuesõppe ideid vms.

18.-22.05 Austrias võõrustas meid Viini eralasteaed Schmetterling

Suurlinna eralasteaed, mis paikneb 5 õppekohas, millest suurim on 10-rühmaline ja väikseim 2-rühmaline. Ükski õppekoht ei ole lasteaiaks ehitatud, vaid kõik on kohandatud büroohoonetes või korterelamutes. Üks juht üle kõikide, aga igas õppekohas kohapeal isik, kes teab täpselt, mis hetkel majas toimub. Suuremates majades oma kohapealne õppejuht. Kuna tegemist on kakskeelse lasteaiaga, siis töötavad igas rühmas kahe erineva kodukeelega (saksa ja inglise) töötajad 1 õpetaja ja 2 assistenti ning lapsed teavad kellega, kummas keeles rääkida. Täielik tandemõpe ja 5-6-aastased suhtlevad vabalt kahes keeles.  

Viinis on lasteaiakohtadega kitsas, sest suurlinn annab oma panuse. Kui laps on Viini linna elanike registris, saab ta kohe lasteaiakoha numbri ja temale on arvestatud nn. pearaha lasteaeda tulekuks. Poole päeva hoid on tasuta. Pikendatud päev kl.15-ni on juba vanemale tasuline ja täispäev (kl.7-17:30) maksab eralasteaias 400.-ringis. Eralasteaed pakub 3x päevas lastele toitlustamist. Söögikordade arv sõltub lapse päeva pikkusest.  

Õppetöö aluseks on õppekava. Kuna 6-aastased lapsed lähevad kooli, siis viimast aastat enne kooli nimetatakse Maxi Club ja kasutatakse Saksamaalt „laenatud“ meetodit - Mereröövlite retke, mille käigus peatuvad retkelised 8 saarel, kus õpitakse kooliks vajalikke oskusi.

Õpetajaks saab vähemalt 3-aastase kõrghariduse läbimisel, õpetaja assistendiks aga kõlbab isik, kes valdab keelt ja saab tööga hakkama. Personali leida pole kerge, sest noored valivad kergemat ametit ega  taha täistööajaga töötada. Töötasu jääb samuti Austria keskmisele alla, mis omakorda mõjutab personali leidmist.  

Mida meil sealt õppida:

• Olgem õnnelikud spetsiaalselt lasteaiaks ehitatud ruumide ja suurte hoovialadega.  
• Põhimõte, et laps teeb niipalju kui võimalik ISE, on kõigiti väärt üle võtmist.
• Panime tähele, et lasteaias on lapse pidid kohtades, kus tuleb tagada isiklik kasutus – joogitopsid; isiklike asjade sahtlid; allergia tõendid olid lapse pildi, väga detailse sümptomi kirjelduse ja vajadusel ka esmaabi andmise vahendiga. Mõnel lapsel oli juurde märgitud, kes on saanud väljaõppe abi andmiseks. Õnneks meil väga kriitilisi juhtumeid pole, aga peaks teadma, milleks tuleb valmis olla. Eriti arvestades olukordi, kui rühmades on vaja kasutada asendajaid.  
• Keskkonnakasvatuse koha pealt jäi silma, kuidas lasteaed kogub meisterdamiseks jm taaskasutuseks sobilikku jääkmaterjali ning elavnurga jänestele toidu ostmiseks panditaarat, mille tagastamisel saadud rahaga soetati jänkudele toitu.  

Norra õpirände pildid on leitavad SIIT.link opens on new page

Austria õpirände pildid on leitavad SIIT.link opens on new page

Direktor Reeli Tänavsuu